• Autor: Sirje Purga Kindlasti on nii mõnigi eestlane seisnud küsimuse ees, mida tahab eepos „Kalevipoeg” meile öelda, milline on tema sõnum meie rahvale. Et leida sellele vastust, tuleb esmalt õppida lugema eepose pildikeelt. Selle mõistmiseks peab aga minema tagasi üsna kaugele, inimkonna teadvuse arengu lapsepõlve. Inimkonna arengu kaugetel aegadel, enne inimese tänapäevase mõtlemisvõime kujunemist, oli kogu tarkus maailmast ja inimestest rüütatud piltidesse. See oli inimkonna muinasteadvuse aeg, mil inimesi juhtisid ja harisid müsteeriumikoolide ehk tolleaegsete tarkusekoolide kaudu nende õpetajad. Müsteeriumipaigad on kadunud, nende õpetuse sisu on aga piltide kujul säilinud muinasjuttudes ja eepostes. Mütoloogia sisaldab endas seitset kihti. Seega võib iga pilt peita mitmeid arenguaegu, mis kujutavad sama protsessi edasiliikumist ajas. See teeb pildikeele lahtimõtestamise väga komplitseerituks. Tundepäraselt hindame kõik oma mütoloogiat, nii eesti rahva muinasjutte kui ka eepost „Kalevipoeg”. Ometi oli nende sügavam tähendus veel avastamata. Olin isegi väga üllatunud sellest, kui suured inimarengu saladused avanevad meie eepose pildikeele kaudu. Seda avastust pakun nüüd ka teile, armsad lugejad. Ületagem eelarvamused ja tardunud mõtteviis! Püüdkem üheskoos näha seost eepose rikkaliku pildimaailma ja mõtlevale inimesele arusaadava maailmatarkuse vahel. Raamat on müügil :
  • Sa hoiad praegu käes raamatut, mis põhineb Fr.R.Kreutzwaldi samanimelisel rahvuseeposel “Kalevipoeg”. Nimetatud teos on kakskeelne - eesti- ja võrukeelne. Esimest korda ajaloos on meie rahvuseepos selle raamatu kaante vahel välja toodud ka võru keeles. Võru keele valik ei olnud juhuslik. Teatavasti leidis just Võrumaal aset Fr.R.Kreutzwaldi poolt kirjutatud rahvuseepose loominguliselt kõige viljakam etapp. Antud pilteepos on suunatud kõigile vanuseklassidele ja sellesse on kätketud ehedat materjali Kalevipoja eeposest selle autentsel regivärsilisel kujul. Autentselt realistlikule pildimaterjalile ja ajaloolisele materjalile tuginedes avab teos lugeja ees kogu oma eheduses tolle aja ühelt poolt karmi, teisalt jälle regivärsil põhineva luuleliselt ilusa muinasaja maailma. Pildivaliku osas oleme teinud nii, et kõik ümbruskond koos sealse looduse, erinevate inimtüüpide ning erinevate mütoloogiliste jumaluste ja haldjatega oleks kindlasti väga realistlik. See peaks aitama lugejal-vaatajal seda kõike paremini omastada ja nendesse rollidesse sisse elada. Seetõttu, läbi sellise pildipagasi, peaks ka teoses olev regivärsiline luulekeel olema paremini omastatavam ja loetavam. Antud raamatu eesmärk on propageerida meie rahvuseepost „Kalevipoeg“, tuua see meie inimestele lähemale, elavdada see muinasaegne eepiline lugu käesolevatele põlvedele ja teha sellest tänapäevases mõistes väärikas rahvakultuuri kunstiteos. Raamat on müügil :
  • Kui minna inimkonna arengus aastatuhandeid tagasi, näeme, et suurel osal inimestest puudus võime mõelda mõistetega, abstraktselt. Kogu nende maailmamõistmine oli rüütatud piltidesse ning neil oli hoopis teistsugune teadvus. Nad tajusid meeltele avatud maailma taga olevaid vaimseid olevusi kui reaalsusi. Seda teadvust nimetatakse selgeltnägevaks teadvuseks ja maailma, mida nähti, vaimseks maailmaks. Seesugune teadvus oli olemas kõikidel rahvastel ja seda väljendavad piltlikud kujundid kõikvõimalikes müütides, eepostes, saagades, muistendites ja muinasjuttudes. Need liigutavad meid tänapäevani ja panevad kunstnikke ikka ja jälle sellest iidsest pildikeelest lõputult inspiratsiooni ammutama. Pikkamööda selgeltnägemise võime, millest iidne pildikeel on sündinud, kadus ja asendus iseseisvate tarkusjõududega, omaenese mõtlemisvõimega. Mütoloogia pildikeel on olnud alati suurte tarkuste väljaütleja. Nii väljendab muinasjuttudes esinev kuningapoeg inimese mina, kes omale naist otsides kõrgemat hingearengut ihkab. Vaenelaps on aga vaimsest kodust ilma jäänud, oma taevased abistajad kaotanud inimhinge pilt, kes kurja perenaist, mateeriat teenima peab jne. Kui läheneda eesti eeposele „Kalevipoeg" selliste mõtete kaudu, võib leida sealt inimese sisemise hingearengu ja ka teatud inimkondliku ajajärgu arengu pilte. Kalevipoeg, eepost läbiva tegelaskujuna, on inimese hingekeskuse, tema mina piltkuju. Kõik sündmused kirjeldavad mina arengu üldinimlikke protsesse. Meie, tänapäeva inimestel on võimalus eepos „Kalevipoeg" lahti mõtestada ja selle silmapaistvaid tarkusi tundma õppida. Ehk aitavad need meid ka tänapäevases maailmas orienteeruda ja annavad julgust tõe nimel tegutseda. Raamat on müügil :
  • Kindlasti on nii mõnigi eestlane seisnud küsimuse ees, mida tahab eepos „Kalevipoeg” meile öelda, milline on tema sõnum meie rahvale. Et leida sellele vastust, tuleb esmalt õppida lugema eepose pildikeelt. Selle mõistmiseks peab aga minema tagasi üsna kaugele, inimkonna teadvuse arengu lapsepõlve. Inimkonna arengu kaugetel aegadel, enne inimese tänapäevase mõtlemisvõime kujunemist, oli kogu tarkus maailmast ja inimestest rüütatud piltidesse. See oli inimkonna muinasteadvuse aeg, mil inimesi juhtisid ja harisid müsteeriumikoolide ehk tolleaegsete tarkusekoolide kaudu nende õpetajad. Müsteeriumipaigad on kadunud, nende õpetuse sisu on aga piltide kujul säilinud muinasjuttudes ja eepostes. Pildivaliku osas oleme teinud nii, et kõik ümbruskond koos sealse looduse, erinevate inimtüüpide ning erinevate mütoloogiliste jumaluste ja haldjatega oleks kindlasti väga realistlik. See peaks aitama lugejal-vaatajal seda kõike paremini omastada ja nendesse rollidesse sisse elada. Seetõttu, läbi sellise pildipagasi, peaks ka teoses olev regivärsiline luulekeel olema paremini omastatavam ja loetavam. Raamat on müügil :