Kuremäe tekkimise lugu

Kuremägi (ka Kuremäe mägi) on Alutagusel asuv looduslik pühapaik ja mägi (täpsemalt: küngas), mille absoluutne kõrgus on 92 m ja suhteline kõrgus u 40 m

Kuremäel asub Pühtitsa klooster, Kuremäe ohvritamm ja püha allikas.

Kalevipoeg olla teinud selle mäe ise. Augus, kust ta maad välja võttis, asub tänapäeval Konsu järv.

Muistendid

1) Kuremägi ja Kontsu järv
Kuremäest 2—3 versta hommiku poole metsa taga soos Illuka ja Kurtna mõisate piiril on Kontsu järv. Kuremägi sünnib, räägitakse, kuju ja suuruse poolt Kontsu järvega nii hästi ühte, et mägi kummuli järve sisse mahuks ja seda täidaks. Järv on kahejäuline: Suurjärv ja Peenjärv, mis kitsa kaela läbi ühendatud on. Seda kaela kohta arvatakse mäel vana kiriku ja uue koolimaja juures olema; Peenejärve jagu läheb sealt Sulu veski poole, kuna Suurejärve osa päris Kuremägi on. Kalevipoeg on Kuremäe ise teinud. Auku, kust ta selle jagu maad välja võttis, kogus muidugi vesi, ja see on Kontsu järv.
E 26796/7 < Jõhvi, Illuka v., Kuremäe — J. Lilienbach < Anton Reisberg (1896). Trükitud: M. J. Eisen, Teised kodused jutud, lk. 8 (6). Vrd. muist. 288, 295 B.

2) Kalevipoeg Kuremäel
Korra kõndinud Kalevipoeg Iisaku pool. Arvanud, et maa liig tasane. Tahtnud mitmekesidust muretseda. Otsustanud mäe teha. vägimees ametisse. Labidas kätte, kaevama. Kaevab nii, et pea aurab otsas. Väljakaevatud mulla viskab suurde hunnikusse. Nii tekib Kuremägi. Kuremäe määrab vägimees enesele puhkamisepaigaks. Sinna kohta, kust mulda Kuremäe jaoks võetud, voolab vesi kokku. Sedaviisi tekib Kontsu järv, õieti kaks: üks suur, teine väike. Kuremäele istutab vägimees tammesid. Kui edespidi tuleb Kuremäele puhkama, paneb pea tammekännu peale. Korra läheb Kalevipoeg Kuremäe alla Lähtepää kõrtsi. Kõrtsis just viinaallikad parajalt voolamas. vägimees — vaat viina suu peale, tühjendab korraga kogu vaadi. Pärast vaadi tühjendamist tunneb vägimees väsimust. Ei muud, kui Kuremäele puhkama. Magab magusalt Kuremäel. Magamise ajal ilmuvad korraga vaenlased, leiavad vägimehe magamast. Vaenlased rõõmsad, et Kalevipoeg nüüd nende küüsis. Kargavad kallale, raiuvad mõõkadega jalad vägimehel põlveni otsast ära. Kange valu käes ärkab vägimees viinauimastusest. Tahaks vaenlastele kallale tungida neid karistama, aga kudas pääsed karistama: jalad puuduvad. Põlvekondi otstel komberdab siiski kuni Kivinõmme. Sinna vaibub maha, keha voolab verest kuivaks. Kivinõmme sureb vägimees. Kohe jutt laiale: vägimees surnud. Rahvast tuleb hulgakaupa kokku surnud vägimeest vaatama. Vaatajad kaevavad sinnasamasse Kivinõmme surnukeha jaoks haua. Seltsilised ei taha, et Kalevipoeg surmaski kullast lahkuks. Toovad vägimehe kulla haua juurde, matavad surnukehaga ühes kolm tündrit kuldagi hauda. Et ahned käed kulda hauast välja tuues vägimehe rahu ei rikuks, pannakse kullale iseäralik tõotus juurde. Ainult see võib kulla kätte saada, kes tõotuse teada saab ja selle iseäralikud tingimised täidab. Kullatündrid ootavad tänapäevani alles Kuremäe ligidal Kivinõmmes päevavalgele pääsmist.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 95—96 (56). Vrd. ka: Puhkekohad, muist. 192—210; Kalevipoja varandus, muist. 381 jj.; Jalgade raiumine, muist. 340.

3) Kalevipoeg, käies Pihkvast laudu toomas, vihastas viimaks Peipsi järve peale ja otsustas järve kuivaks lasta. Hakkas praeguse Konso järve kohalt kõige enne kaevama. Vajutas labida sisse ja viskas selja taha. Esimesest labidatäiest sai Kuremäe Majakamägi ja labidaauk on praegu Konso Suurjärve esimene pool. Teisest labidatäiest sai Kuremäe kloostrimägi ja labidaauk on Konso Suurjärve tagumine pool. Kolmanda labidatäie viskas juba väiksema ja sellest sai Kuremäe madalam osa ja labidaauk on Konso Väikejärv. Selle kange töö järele õli Kalevipoeg juba väsinud ja otsustas puhkama heita. Enne veel katsus saapaninaga ja labidaotsaga maapinna kõvadust. Nii sündiski Kuremäe ümbruse künkline ja orgudega maastik. Labidaotsa jälgedesse tuli vesi ja need on nüüd järved. pääle tööd jäi Kalevipoeg magama. Siis tulid vaenlased ja lõikasid Kalevipoja jalad ära. Veel jaksas minna Kivinõmme metsa ja sinna suri. Sääl on lageda männiku all tasasel maal pikergune künkakene, mis nüüd igalt poolt läbi kaevatud kullaotsijate poolt. Sinna on Kalevipoeg maetud.
ERA II 125, 443/4 (8) < Jõhvi, Illuka v., Edivere k. — M. Tarum (1936). Vt. ka: Jalgade raiumine, muist. 340.

4) Teine jutt räägib, et Kalevipoeg tahtis puhkama heita ja tõstis omale veidi samblamättaid pea alla. See peaalune ongi praegune Kuremägi ja mättaaugud on Konso Suur- ja Väikejärv.
ERA II 125, 444 (9) < Jõhvi, Illuka v., Edivere k. — M. Tarum (1936). Vt. Puhkekohad, muist. 192—210.

5) Kalevipoeg siin tahtnud magada. Tasane maa olnud. Teinud künka, teinud omale peapadja. Sellest tekkinud Kuremäe mägi. Ja kust ta mulla võtnud, seal tekkinud Konsu järv. See on siit 3 kilomeetrit.
KKI 20, 497 (10) < Jõhvi raj., Kuremäe — R. Viidalepp < A. Tuulmets (1955). Vt. Puhkekohad, muist. 192—210.

Kuidas kohale tulla?